meteo.net.ee

tundub et see talv kipub meist ka mööda minema!

Ära ole veel nii kindel .Aga samas võib tulla see aasta talv lumine ja külm aga ei pruugi

käpa wrote:tundub et see talv kipub meist ka mööda minema!

Julge järeldus septembri lõpu kohta, sama moodi võib ju ka märtsis öelda et see suvi läheb mööda meist.

Minu meelest ka ei saa midagi eriti öelda. Tuleb jälgida üldist tsirkulatsiooni, aga siiski: Marko Kaasik ennustas, et juba oktoobris võib vähemalt lörtsi tulla, kuna ta arvas, et septembri jooksul olnud ilm jätkub (ida-ja kirdetuuled). Ometigi on kõik muutunud ja hetkel on Atlandilt tsüklonite seeria tulemas (kindlustab tavalise mõõduka sügisilma). Ilm ei ole sügisel enam nii reeglipärane, kui ta on võib-olla kevadel või suvel.

Eks see talv tuleb varsti ära ja kriips peal .Juba 30.10.2008 lubatakse rahet,jäidet,vihma ja lund http://www.ilm.ee/kola/grib-test/javasc ... =sadu-koos ja http://www.ilm.ee/kola/grib-test/javasc ... s=lumekaal
Eks ikka suht lahe sügis on küll

Henri wrote:Eks see talv tuleb varsti ära ja kriips peal .Juba 30.10.2008 lubatakse rahet,jäidet,vihma ja lund http://www.ilm.ee/kola/grib-test/javasc ... =sadu-koos ja http://www.ilm.ee/kola/grib-test/javasc ... s=lumekaal
Eks ikka suht lahe sügis on küll

Ei tea veel midagi... See seal on mudeliennustus... Vaatame, mis EMHI selle kohta ütleb...

Mina hakkan järjest rohkem tähele panema päikse aktiivsuse ja kliima vahelisi seoseid. Hetkel on päikse aktiivsus peaaegu olematu. Kui nüüd selle järgi ennustada siis peaks olema enamasti pilves ja suht soe talv taas tulema. Pole eriti krõbekülm ega ka väga soe.
November: Enamus päevi on pilves ja sombused. Temperatuur jääb kuu alguses päeval 0-5 soojakraadi vahele. Öösel on muidugi vahel külmem. Kuu keskel on selgem, rahulikum ja külmem. Tibutab lörtsi ja teralisi lumekruupe. Kuu lõpus on rahutum ja tormisem. Temperatuur päeval paar kraadi mõlemal pool nulli. Ühest kobedast lumetormist ei ütleks sel ajal küll ära
Detsember: Kuu esimesel poolel langeb temperatuur püsivalt alla nulli ja öösel võimalikud temperatuuri langemised alla -15 kraadi. Selgemad päevad vahelduvad lumisematega. Lumi mandril oluliselt ei sula. Kuu keskel läheb soojemaks ja lumikate hakkab sulama. Kuu lõpupoole üllatab meid käre pakane. Temperatuur päeval -15, öösel langeb kuni -25ni ja olulist sadu pole oodata.
Jaanuar: Kuu alguses ilm soojeneb taas ja temperatuuri kontrastid Venemaa ja atlandi ookeani vahel põhjustavad üllatavalt sageli lume ja lörtsitorme mis meid 2-3 päeval isegi üllatavad. Kuu keskel läheb tasapisi külmemaks ja kuu lõpupoole näitab pakane oma maksimaalselt võimsust. Venemaa külmas õhus ja idakaarte tuulte valitsedes on võimalik temperatuuri langemine alla -30.
Veebruar: Kuu alguses on veel pakaseline, ent lisanduv pilvisus takistab päevade edenedes edaspidi suuremat pakast. Kuu keskel läheb sulale ja atlandi keerised hoiavad ilma tuulise ja lörtsisena. Kuu lõpus saab veel püsivat lumikatet nautida, kuid temperatuur enam palju allapoole nulli ei lange.

erikEST wrote:Mina hakkan järjest rohkem tähele panema päikse aktiivsuse ja kliima vahelisi seoseid. Hetkel on päikse aktiivsus peaaegu olematu. Kui nüüd selle järgi ennustada siis peaks olema enamasti pilves ja suht soe talv taas tulema. Pole eriti krõbekülm ega ka väga soe.
November: Enamus päevi on pilves ja sombused. Temperatuur jääb kuu alguses päeval 0-5 soojakraadi vahele. Öösel on muidugi vahel külmem. Kuu keskel on selgem, rahulikum ja külmem. Tibutab lörtsi ja teralisi lumekruupe. Kuu lõpus on rahutum ja tormisem. Temperatuur päeval paar kraadi mõlemal pool nulli. Ühest kobedast lumetormist ei ütleks sel ajal küll ära
Detsember: Kuu esimesel poolel langeb temperatuur püsivalt alla nulli ja öösel võimalikud temperatuuri langemised alla -15 kraadi. Selgemad päevad vahelduvad lumisematega. Lumi mandril oluliselt ei sula. Kuu keskel läheb soojemaks ja lumikate hakkab sulama. Kuu lõpupoole üllatab meid käre pakane. Temperatuur päeval -15, öösel langeb kuni -25ni ja olulist sadu pole oodata.
Jaanuar: Kuu alguses ilm soojeneb taas ja temperatuuri kontrastid Venemaa ja atlandi ookeani vahel põhjustavad üllatavalt sageli lume ja lörtsitorme mis meid 2-3 päeval isegi üllatavad. Kuu keskel läheb tasapisi külmemaks ja kuu lõpupoole näitab pakane oma maksimaalselt võimsust. Venemaa külmas õhus ja idakaarte tuulte valitsedes on võimalik temperatuuri langemine alla -30.
Veebruar: Kuu alguses on veel pakaseline, ent lisanduv pilvisus takistab päevade edenedes edaspidi suuremat pakast. Kuu keskel läheb sulale ja atlandi keerised hoiavad ilma tuulise ja lörtsisena. Kuu lõpus saab veel püsivat lumikatet nautida, kuid temperatuur enam palju allapoole nulli ei lange.

Mis selle ennustuse aadress on

Selle ennustuse aadress olen mina! Mõtlesin, et prooviks kuidas välja tuleb. Olen tähele pannud ja ka lugenud, et kui päike on mitteaktiivne, siis on taevas rohkem pilvi, seda üle kogu maailma, sest nn. kosmosekiirgus ulatub maani ja see omakorda soodustab pilvede teket. Kui päike aga taas raevukaks ja plekiliseks läheb, on vähem pilvi ja seetõttu on ka suved päikselisemad. Kui on rohkem päikest on ka rohkem tõusvaid õhuvoolusid ja tugevamaid äikseid. Kui nüüd vaadata 90ndate algusaastaid ja uue sajandi esimesi aastaid siis just sellesse aega jäid aastad, kus esines tugevamaid ja raevukamaid lõunatsüklonite äikseid. Mis aastatel on olnud seega külmemad talved? Eks ikka siis kui päike aktiivsem.
Päikse jälgimiseks kasutan enamasti webiaadressi: http://spaceweather.com/
EDIT: Kummaline on kusjuures see, et kui päike jääks pikemaks ajaks mitteaktiivseks tekiks globaalne jahenemine, kuna pikem pilvisem periood tähendaks seda, et rohkem päikest peegelduks kosmosesse tagasi.

Marko Kaasik arvab talvest nii: http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm

Hmm...ok. Mõnesmõttes meeldiks mulle see versioon isegi rohkem. Pole kaua lumist talve näinud.

Põhjuslikud seosed, samuti see, mida mõeldakse kosmosekiirguse all, jäid segaseks. Seda tüüpi ennustus annab muidugi parimal juhul tõenäosuse.
Ei ole õige väita midagi sellist pilvisuse ja kliima vahel. Nendevaheline seos vajab uurimst, kuid öelda saab siiski järgmist. Ilmastiku jahtumine või soojenemine sõltub sellest, milline on pilvede tüüp. Kui tegemist on kõrgkihi pilvedega, siis need suurendavad Maa albeedot ja ilmastik jahtub. Kui tekivad kesk-ja eriti madalkihi pilved, siis need hoiavad soojuskiirgust kinni ning ilmastik soojeneb mõnevõrra. Aga arvestada tuleb ka madalkihi albeedo, pivisuse kestusega, suhtega kõrgkihi pilvedesse jpm.
Ennustada ja arutleda tasub alati, seega tegemist ainult minu arvamusega (v. a. see kliima ja pilvisuse vaheline jutt).

15. päeva prognoosist loen välja et laupäeval võib sadada lõrtsi või lume kruupe.

Igatsen paksulumega talve.

Sammuti igatsen ka mina paksu lumega talve ja külma