meteo.net.ee

Jajah, kindlasti keegi tuleb nüüd ütlema, et mis sellel suvel siis viga on. Ma päris ikka nõus ei oleks. Ainuüksi sellest piisab, et minna randa ja vaadata inimtühjust. Pool suve on põhimõtteliselt juba möödas ja rannahooaeg pole veel õieti alanud.
Vaadakem kasvõi näiteks nn suvepealinna Pärnut. Juulikuu keskpaik käes juba ja rand on jätkuvalt pea täielikult inimtühi, samuti nn tipphooajal vaevlevad hotellid ja igasugused toitlustuspaigad, sest lihtsalt külastatavus puudub ja sissetulek on kriitiliselt madal. Muidugi ei saa seda inimestele pahaks panna, sest kui ikka õhutemperatuur on keskmisest madalam ja sademeid keskmisest rohkem, siis just sellist vaatepilti saab näha.
Antud andmed võtsin ma juunikuu põhjal ning vaadates juulikuud, siis tundub, et sarnane trend jätkub - keskmisest madalama õhutemperatuuriga ning rohkete sademetega. Juunikuu põhjal võiks öelda, et vaat et üks viimase kümne aasta jahedamaid (kohati olid ju päris tõsised öökülmad, langedes isegi miinuspoolele). Peab ju tõdema, et valdav enamus kuudest on siiski viimasel kümnel aastal või nii olnud ajaloolisest keskmisest soojemad. Sellest tulenevalt ehk siis ootamatu näha suvekuudel keskmisest jahedamat ilma. Aga see selleks.
Tundub, et vähemalt öökülmad on hakanud juulikuus järele andma, kuid vaid mõned päevad tagasi oli mitmel pool öösel vaid 2-3 kraadi sooja.

Nii et lõpuks siis teema juurde. Kuhu siis ikkagi on jäänud Eestimaa kuumad suved? Ning kas on veel lootust, et näeb sellelgi suvel veel veidi suvisemat ilma?

Meenutusi kaheaasta taguselt ajalt, mil ajavahemikus 8.-10. juulini tõusid temperatuurid kohati üle +35°C.

August on veel ees. Oli ju talvega ka nii, et polnud õieti lundki aga siis tuli ühel aprilli päeval selline märul, et liiklus seisis
Selle suvega on ka vist samamoodi. Tuleb 1-2 päeva 35 kraadi kogu suve eest ja ongi kõik. Sisimas ma sooviks küll ikka mingitki pikemat sooja perioodi augusti algusesse aga kahjuks said atlandi tsüklonid ja parasvöötmeline õhk taas musta mere kohal olevast palavast kõrgrõhkkonnast võitu. Ootame ja vaatame kõik pole veel kadunud. Samas tähendab ju selline kuuma ja jaheda õhumassi piiril olemine ka suuremat äiksevõimalust.

Aprillis ei olnud mingit märulit, jutt on lõunatsükloni põhjustatud lumesajust 25.-26. märtsil 2008, millega ei kaasnenud isegi õiget tormituult. Aprillis sadas ainult paaril päeval veidi lörtsi.
Suvi on igati korralik olnud - on olnud äikest ning samuti oli mais ja juuni alguses pikalt kuiv ja soe. Samas on õiged ka eelmised märkused. Mäletatavasti saabus 1996. aastal suvi alles augustis, miks ka mitte sel aastal (´96. aastal oli külm, tuuline ja sajune suvi, ainult mõnel üksikul päeval kuni augustini küündis temperatuur 20°-ni, aga siis oli ka sageli tulemuseks päevane kuumus ja korralik äike, näiteks mais).

Jüri wrote:Aprillis ei olnud mingit märulit, jutt on lõunatsükloni põhjustatud lumesajust 25.-26. märtsil 2008, millega ei kaasnenud isegi õiget tormituult. Aprillis sadas ainult paaril päeval veidi lörtsi.
Suvi on igati korralik olnud - on olnud äikest ning samuti oli mais ja juuni alguses pikalt kuiv ja soe. Samas on õiged ka eelmised märkused. Mäletatavasti saabus 1996. aastal suvi alles augustis, miks ka mitte sel aastal (´96. aastal oli külm, tuuline ja sajune suvi, ainult mõnel üksikul päeval kuni augustini küündis temperatuur 20°-ni, aga siis oli ka sageli tulemuseks päevane kuumus ja korralik äike, näiteks mais).

Aa see oli märtsis vist jah...ma ei viitsinud,ega saanud omi vanu andmeid üle vaadata...pildid ja videod on sellest mälupulgal, mis on kuhugi osavalt "ära pandud"...Minu jaoks oli see märul selles mõttes, et tuli lund ja kõvasti. Seda, et kesklinnas liiklus seisma jääb kuna lund ei jõuta lihtsalt ära lükata on minu jaoks midagi ekstreemset ja äärmuslikku. Kahtlemata oli mais selge ja päikseline, aga meri soojeneb kaua ja rannailma oodatakse ikka suvel. Mai on aga veel kevad. Augusti osas arvame vist mõlemad, nagu ma aru saan, et siis peaks see suvesoe ka siia jõudma. Loodame, et nii läheb ja kõik saavad oma: äiksesõbrad, päiksepüüdjad ja vihmainimesed

No minule ei oleks absoluutselt vastumeelt kui niimoodi esialgu äikestega hakkaksid kaasnema kuumalained. Kui kunagi peaks veel soojarekord Eestis sündima, siis vaat et äikestega on selleks ehk isegi kõige paremad võimalused.

Mis puutub märtsikuu lõpu tormi, siis seda mäletan väga hästi. Aga see polnud ka teab mis talveilm, sest temperatuurid olid nullilähedased. Lihtsalt sadas ja sadas seda lume ja lörtsi segu lakkamatult. Seejärel lumi ju paari päevaga kohe ka kadus. Aga hetkeliselt oli 40cm lumekiht maas küll.

Meenub veel ka üks väga kuum ja kuiv suvi mõned aastad tagasi. Oli see ehk 2002 või midagi sellist?

Õige, 2002. aasta suvi oli tõesti tõeline päikesesuvi. Tartus oli juuli keskmine temperatuur juulis täpselt 20°, aga augustis 19,9°. Lõuna-Eestis oli suve teisel poolel periood, kui ei tulnud 40 päeva vihma (juulist septembrini). Kõige "kurjemad" äikesed olid 4. juulil (Keilas tromb või tugev pagi) ja 31.7.-1.8. (väga palju ja kohati tugev äike, eelkõige Lääne-ja Põhja-Eestis).
Tol aastal olid Kesk-Euroopas suured üleujutused (sooja ja jaheda õhu vastasseis).
Seenno räägib ühes teises postituses ka 2001. aasta juuliäikestest. Sellest mäletan väga vähe, ainult 17. juuli päevane äike on meeles. Võimalik, et siis Loode-Eestis eriti polnudki midagi.

EMHI lubab kuu teisel poolel pikemaid kuiva perioode ja vähem sademeid

Henri wrote:EMHI lubab kuu teisel poolel pikemaid kuiva perioode ja vähem sademeid

Jah, ja selle väite lükkas koheselt Peep Taimla ka ümber. Nagu ta ütles, sarnaselt 1998. aastale haruldaselt jahedad ja sademeterohked ilmad jätkuvad ning lähiajal see pilt ei muutu. Seega tundub praegu, et võib ka juulikuu maha kanda, või mis?

Mudelid on andmas taas suvelootust. Järgmise nädala lõpuks näidatakse taas 30 kraadile lähenevaid ja isegi seda piiri ületavaid temperatuure. Loodame, et seekord jääb ennustus püsima ja sellest suvest saab veel asja! Kahju ainult, et sinna nii palju aega on ja see kõik võib taaskord hoopis külmalaineks muutuda...

Minu meelest on tegu looduse loomuliku arenguga ja senine suvi on loodusele ikka väga soodne olnud (ainult ehk juuni alul oli liiga kuiv), nii et peab olema rahul.
Ennustustel on seekord rohkem tõepõhi all, sest Venemaal on soe õhumass väga suurel alal ja ilmselt ei jahtu niipea. Eks sealt seda sooja olegi oodata.

Kas ta just väga soodne on olnud... Vihm on nii mitmeid taimi surma peksnud. Kõiksugused peenrad on kannatada saanud...

Olgu mis ta on loodusele, aga inimestele see soodne pole. Lausa masendav on kohati, eriti kui minna randa.

Ma lähtun alati loodusest (mis puutub taimede lõhkumisse, siis tegemist on põhiliselt kultuurtaimedega, mis on aretatud saakide eesmärgil, mitte aga pole kohastunud niivõrd looduslike tingimustega, näiteks on tormi- vms õrnad).
Eelmistel aastatel rannailmu küll olnud, kulub vahelduseks teistsugune suvi samuti ära, pealegi august tundub siiski kuivem olevat.
Ei näe põhjust virisemiseks.

No kõige parem oleks taimedele minu arust siiski see, kui ilm püsiks normides, mitte et temperatuurid normist madalamad oleksid ja sademeid normist rohkem oleks.

Aga eks ma panen ikka teatavad lootused augustile. Ka eelmisel aastal olid juuni ja juuli küllaltki sademeterohked ja jahedad, augustikuu siiski tõi väheke suverõõmu. Üldiselt on viimastel aastatel just august sageli suve päästjaks osutunud. Tuletagem meelde, et ka Eesti kuumarekord on mõõdetud just augustis.

Kas võime taas hakata rääkima suve lõplikust saabumisest? EMHI näitab juba neljapäevaks-reedeks võimalikku 26-27 kraadi. Ehk on lootust, et ka 30 piir peagi ületatud saab?

Mis puutub normidesse, siis seda on see suvi kohe kindlasti. Ainus asi võib-olla lihtsalt vastavate karakteristikute ebaühtlane jaotumine, mistõttu võib tunduda, et ilm on jahedam või sademeid rohkem olnud.
Absoluutuselt täpselt realiseeruvad normid väga harva, normiks on kujunenud, et tavapärasest keskmisest on defitsiit või ülejääk (kuni 50 %, aga seegi on kokkuleppeline).
Normid on oma olemuselt valdavalt konventsionaalsed, mitte aga ei lähtu loodusest: leitakse, et nii tundub paras ja vastav on ka kokkulepe (ükskõik, kas arvutuslikult või puht empiiriliselt).