!

[aikesefoob]

[Soebralik]

Ega hirmust nii lihtne üle ei saagi. See hirm asub alateadvuses ja see on aeglaselt sisse kasvanud.
Kui äike lööb majja, siis pole midagi parata, jookse välja. Kuid ära seda võimalust paaniliselt karda. Seda juhtub harva ja aega pagemiseks on ikka. Kas suuri puid on maja ümbruses? Kui on, siis need võtavad löögi üldjuhul endale.
Nii et püüa olla täielikult rahus.
Muide, ma ka kunagi kartsin ja kartsin nii, et oleks tahtnud ennast maa alla kaapida.

[Koit Kolga]

mina mäletan ka et kui veel 7ne olin kartsin ka sain 9seks siis juba tahtsin piiluda nüüd läheks välja vaatama aga vihm segab:D võib ka ära kaduda tulevikus. jõudu edaspidiseks!

[aikesefoob]

..

[Tarmo H]

Välgu majasse sisselöömise võimalus sõltub paljudest erinevatest asjaoludest. Kas maja on üksikuna lagedal või on ümbritsetud paljudest kõrgematest objektidest (näiteks puudest). Üksik maja näiteks lageda künka tipus on varem või hiljem üsna kindel välgutabamuse sihtmärk. Samas oleneb palju ka asukohast. On kohti kuhu välku ei löö peaaegu kunagi ja on kohti kuhu see lööb pea iga äikese ajal. Laupal, kus ma elan pole ma kuulnud üheski piksetabamuse saanud hoonest seda ei lähemast ega ka kaugemast minevikust. Olen ka kuulnud majadest mille äike on süüdanud ja mis hiljem on taastatud ja seejärel on äike selle uuesti süüdanud jne. Otsetabamuse vastu aitavad üldjuhul piksekaitseseadmed. Mida parem maandus ja mida jämedamat materjali kasutatakse välgu energia maasse juhtimiseks seda kindlam võib olla et äike majale kurja ei tee. Teine viis kuidas välk tee majani leiab on elektri- või sideliin. Seda juhul kui liin kulgeb läbi õhu. Kui välk lööb näiteks elektriliini võib tekkinud ülepinge (pinge võib ulatuda mitme tuhande voldini) jõuda juhtmeid pidi majasisesesse elektrisüsteemi ja põhjustada nõrgema isolatsiooniga kohas (näiteks harutoosis) ülelöögi ja sealt võib alguse saada tulekahju. Seega ka elektrisüsteem peab olema korras. Kui maja peakilbis on veel need vanaaegsed keeratavad korgid siis need tasuks äikese lähenedes välja keerata, see vähendab ohtu et äike elektrisüsteemi kaudu majas kurja teeb ja ka kodutehnika jääb terveks. Tänapäevased automaatkorgid võiks aga lihtsalt välja lülitada ja piirduda ei tasuks vaid peakaitsmega, vaid välja tuleeb lülitada ka eraldi ruumide kaitsmed. Kõikvõimalike ülepingekaitsmete kasutamine ei teeks paha. Elektrisüsteem peaks sel juhul omama korralikku kaitsemaandust. Samuti eemaldada pistikupesadest kodumasinate pistikud. Ka tuleb eemaldada kõikvõimalikud televisiooni-, side- ja internetikaablid seadmete tagant. Ahju, pliidi alla, kaminasse või keskküttekatlasse ei tohi äikese eel ja ajal teja tuld, kuna korstnast tõusev suits ioniseerib veidi õhku ja võib soodustada striimeri teket (striimer on maapinnast pilve suunas kerkiv positiivse laenguga sammas mis mängib olulist rolli välgu tekkes), tulemuseks võib olla pikselöök korstnasse. Võimalusi on kindlasti veelgi. Tegelikult täielikku kaitset on raske saavutada kuid ohu vähendamiseks on võimalusi palju. Aga jah 100% oleks maja kaitstud vaid juhul kui see oleks üleni kaetud korraliku plekiga ja see on korralikult maandatud ja kui elektri- ja muud kaablid tuleksid maa alt ja neile on paigaldatud ülepingekaitsmed. Kui maja ikkagi nii kaitsev koht pole ja elu armas siis näiteks auto on üsna kindel koht välgutabamuse eest enese kaitsmiseks. Autokere toimib piksetabamuse korral nn. "Faraday puurina" kus laeng jookseb mõõda autokere ja siis läbi kummide maasse ja autosse sisse välk ei pääse.
Rahustuseks ütlen et kui seni pole välk maja tabanud siis tõenäosus et see edaspidi ka tabamuse saab on suhteliselt väike.

[Soebralik]

Ma olen juba ammu täisealine..

Mina olin 40 kui soovisin maa sisse pugeda ...

[Soebralik]

Muide, see mäe otsas olev maja ei pruugi sugugi äikest ligi meelitada, sageli mäeküngas hoiab äikese hoopis natuke eemale.
Ja nii imelik, kui see ka pole, siis kaitsmete välja lülitamine ei anna mitte midagi, kuna 0 ja maandusliin jäävad lahutamata. Küll aga on abiks, kui pistikud pesadest välja võtta.
Ning kui pinge ulatub juhtmestikus mitme tuhande voldini, siis isolatsioon ei kaitse midagi. Tavaliste juhtmete-kaablite isolatsioon ei pea kinni üle 1000 voldilist pinget.
Kui aga piksekaitse teha, siis peab olema väga korralik maandus, muidu ei tasu ennast petta. Ning traadid, mis peaksid juhtima äikese maasse, ei tohi olla järsult painutatud. Sest äike ei tee ringe, vaid lööb otse.
Parimaks piksekaitsmeks pean ise siiski suuri puid maja ümbruses ja kui äike väga lähedal, siis pistikud pesadest välja.

[seenno]

Kui majad väga lähestikku ja suhteliselt suure linna peatänava ääres, siis on suht minimaalne võimalus, et maja saaks välgutabamuse. Seal on niipalju kindlasti elektriliine ja poste ja antenne ja muud kõrget rauda, et see peaks välgud tõmbama endasse. Ainus asi, et elektroonika pistikutest välja kakkuda kõik viimseni, muidu on jah võimalus, et välk lööb kuskile lähedale liini või kaablisse ja siis paneb näiteks sisselülitatud teleri või arvuti toas põlema ülepinge.

Teist küsimust, mida mõelda äikese ajal, seda polegi nii lihtne vastata. No esimene asi mis pähe tuleb, et lohuta end sellega, et 4 seina ümber ja katus peakohal (lageda taeva all tugeva äikese kätte jääda kardan mina ka). Ja teine asi, tuleks vaatemängu nautida. Nii huvitav on välkude sähvimist jälgida ja nii erineva kujuga välkusid on ja see on tegelikult suhteliselt vägev!

[Tarmo H]

Võibolla pingega kaablites jah liialdasin veidi kuid eks oleneb ka kaabli isolatsiooni kvaliteedist.
Mis välgu eelistustesse puuliikide osas puutub siis just viimasel ajal olen pea eranditult kuulnud-näinud juhtumitest kus äike lööb kaske. Eelmisel kevadel kooris välk veidi mu koduaia nurgas kasvavat suht väikest kaske, samas majale lähemal on mitu palju kõrgemat arukaske mis jäid puutumata. 2008. aasta juuli algul tabas võimas välgulöök (hilisemate hinnangute järgi võis tegemist olla plussvälguga) korraga 2 lähestikust kaske mu kodust 500 m kaugusel ja lõi mõlemal koore tüvest lahti. Mõlemad kased on nüüdseks kuivanud. Kusjuures täna oli välk tabanud ühte neist kuivanud kaskedest ja niitis selle jalust maha, üks mu tuttav sõitis sealt just rattaga mõõda ja pääses ikka väga napilt.
Nüüd vaid aja küsimus kui mõni välk maja ees kasvavad kased ette võtab, need ju suure lageda põllu servas ka...., ptüi-ptüi..., aga maja oleks vähemalt kaitstud (kui välk just puud puruks ei löö ja pilpad läbi seina ei lenda).
Pole just küll mitte kõige julgustavam jutt aga oht ise välgutabamus saada on sama väike kui loteriiga jacpot võita.

[seenno]

Välgu ja puuliikide osas jah ka mulle on jäänd mulje, et põhiliselt saavad pihta kased. Neid ikka aastate jooksul hulgem nähtud piksetabamustega. Möödunud aasta juuli keskel sai Türil 1 noor kask koorele vao, selle aasta juunis rikkus välk kesklinna piirkonnas ühe suure kase täiesti. Vist neljal korral olen näinud pihta saanud kuuski ja kuuse tüüpi okaspuid ( 1 oli lehis, aga põhimõtteliselt võra kuju on kuuse sarnane, mitte näiteks männi taoline). Lisaks 1 korra paari suve eest lõi siit minu elamisest paarsada meetrit eemal tammel paar oksa küljest. Rohkem ei meenugi, et mingil muul puuliigil oleks piksetabamust näind.

Võib-olla see suht konkreetse peatüve olemasolu soodustab kaskede ja kuuskede tabamusi, nad ei hargne niipalju kui vaher või pärn või mõni muu puu. Männid muifugi ka võivad olla päris kõrged sellised "mastid" aga nende puhul vist suht pindmine juurestik ei meeldi välgule, et harvem pihta saavad.

[Soebralik]

Eks ikka lehtpuu juhib elektrit paremini ja seda tasub tähele panna. Kuuske lööb siis, kui lehtpuid kõrval vähe. Vaata, kui palju vett sisaldab kask, sellest ka loomulik, et toda puud välk armastab. Ka pärn meeldib. Kui veerohke haava sisse paneb, siis lendab koor tükkideks ja tükid kaugele.
Samas see kinnitab tõsiasja, et kodu lähedal on kasulik ka piksekaitsmena kasvatada ja istutada puid.
Kes tahab piksekaitset majaler, see kutsugu kohale ikka kvalifitseeritud paigaldaja. See toob küll korraliku kulu, kuid see kulutus tasub ära ja uut pole vaja teha.

Tasub ka seda tähele panna, kuhu sagedamini välk lööb. Sest tavaliselt lööb see sinna kanti ka tulevikus. Ning vastupidi.

[ekacariya]

Tervist. Soebralik kirjutas et kaitseks välgu eest oleks kasulik istutada kodu ümbrusesse puid, aga mul tekkis küsimus, et kas need puud ei tee mitte karuteenet, tõmmates välgulööki ligi? Mõtleme sellele et suurem osa välkusid on mitmekanalilised...st. et kui pealöök tabab tõesti maja läheduses puud, võib mõni kõrvalkanal tabada samal ajal maja...

[Soebralik]

Tervist. Soebralik kirjutas et kaitseks välgu eest oleks kasulik istutada kodu ümbrusesse puid, aga mul tekkis küsimus, et kas need puud ei tee mitte karuteenet, tõmmates välgulööki ligi? Mõtleme sellele et suurem osa välkusid on mitmekanalilised...st. et kui pealöök tabab tõesti maja läheduses puud, võib mõni kõrvalkanal tabada samal ajal maja...

Kui puud on maja kõrval, siis saab maja ka laksu kätte. Kaitsevad need, mis on majast mõnekümne meetri kaugusel.
Piksekaitse võib ka karuteene teha, kui see pole väga hästi ehitatud ega maandatud.
Aga ärge paanitsege selle äikese pärast, sest äikesega pihtasaamine on enam-vähem sama, kui loteriiga peavõit saada.