meteo.net.ee

Tegin sellise teema ,sest ma pole oma elus niisugust augustit näinud kus sajab nii palju vihma.Üldse on august huvitav kuu.Kes ei mäletaks 2002 aasta augustit kus mitmel pool lõuna-eestis ei sadanud mitte piiskagi.Ja ka Kõige sademete rohkem 351mm sademeid on mõõdetud Haanjas aastal 1987.
Ütlen ka siis juba ka praeguseks sadanud vihmakoguse augustis:159,4mm

Sajune see august on sel aastal küll ja kontraste samuti (näiteks eelmisel aastal järsk jahenemine ). Nimetatul 2002. aastal ei sadanud mõnes kohas üle 40 päeva (Võrus oli augustis sademeid 0,1 mm, ilmselt siis kastevesi). Arvan, et sajab veel sama palju, kui on juba tulnud.

Nagu näha oli eile Heltermaal sadanud tunniga 60,6 mm sademeid

Henri wrote:Nagu näha oli eile Heltermaal sadanud tunniga 60,6 mm sademeid

need andmed ei vasta tõele! sademetekaarti oleksid võinud ka ise võrdluseks vaadata. ei ole eriti keeruline automaatilmajaama sademetemõõtjasse vett kallata ja sellega libaandmeid tekitada.

Isegi siin Laupal on augustis juba 100 mm piir ületatud, napilt küll aga küllap tuleb sellele homme (16. august) lisa. Kui palju täpsemalt, see on juba iseasi. Eks homme kui see äge lõunatsüklon juba kohal on, siis selgub.

Sademeid oleme suurtes hulkades sellel aastal näinud ka nii juunis kui ka juulis. Ja suve on sellel aastal äärmiselt ebameeldivaks teinud. Ning tundub, et uuel nädalal tuleb veel rohkelt sademeid.

Ei tarvitse, sest tegemist on hoovihmadega (järgmise nädala kohta) ja eks siis on piirkonniti sajuhulgad väga erinevad. Kuhu rohkem saatub, on jälle palju ja ümberpöördult.

Eestlane wrote:Sademeid oleme suurtes hulkades sellel aastal näinud ka nii juunis kui ka juulis. Ja suve on sellel aastal äärmiselt ebameeldivaks teinud. Ning tundub, et uuel nädalal tuleb veel rohkelt sademeid.

Oleks siis 2 kuud kuiva ilma järjest paremad olnud?

Mul on siin augusti kuu jooksul kuni tänaseni sadanud 160 mm

Võta ikka mingi osa sellest arvust maha, siis usun neid andmeid küll.

Siin on ületatud 200mm sademeid augustis.Tõravere ilmajaamas on aga sadanud 195,7mm.
Nigunii tahab kaarel mulle vastu väita.Aga pole väga põhjust ,sest eile käis siin 15min intensiivne paduvihm siit üle.Ja sellega kaasnes 16,7mm sademeid.Ja sademed võivad ebavõrdsed olla juba 10km kaugusel.

nõoilm13 wrote:Siin on ületatud 200mm sademeid augustis.Tõravere ilmajaamas on aga sadanud 195,7mm.
Nigunii tahab kaarel mulle vastu väita.Aga pole väga põhjust ,sest eile käis siin 15min intensiivne paduvihm siit üle.Ja sellega kaasnes 16,7mm sademeid.Ja sademed võivad ebavõrdsed olla juba 10km kaugusel.

Ainuke asi mille üle ma hetkel vaidlen on see, et piisab ka 1 km ja sademete hulgad on juba ropult erinevad. Ma hetkel viitsi arvutama hakata aga kui viitsin eks siis ütlen palju siin vihma tilgutanud on.

Ainuke asi mille üle ma hetkel vaidlen on see, et piisab ka 1 km ja sademete hulgad on juba ropult erinevad. Ma hetkel viitsi arvutama hakata aga kui viitsin eks siis ütlen palju siin vihma tilgutanud on.

Ei ikka piisa siin midagi 1km kaugusel ropult.Talvel jah võibolla kui lumehoog tuleb siis 1km kaugusel ei tule üldse.Aga 2-3km kauguselt hakkab juba erinema.

Talvised lumehood on märksa harvemad kui suvised hoovihmad, kui meri veel soe ja miski -20 kraadine õhumass peale peaks tulema siis vast tuleb rannikul korralikult lund.

Suvine hoovihm võib väga vabalt terve päeva ühte ja samasse kanalisse sademeid anda. Ja kuna rünpilved on suht järskude sademete piiridega siis ei ole 1 km mingi probleem.

Täpsustan või lisan mõned asjad juurde.
Pilvede, eriti rünkpilvede, puhul esineb kaht tüüpi lainetust: piki-ja ristilainetus. Seda nähtust võib tähele panna eriti konvektsioonipilvede ja kõrgrünkpilvede puhul: küllap on ikka keegi märganud, et rünkpilved on rivis vms, see on siis pikilainetus; ristilainetust enamasti ei märka. Sellega seletub ka, miks sageli juhub, et hoovihmade korral üks koht saab palju vihma, aga kõrvalolev on kuiv või vähemate sademetega: kus lainepõhi, seal kuivem ja vastupidi, muidugi peab vihmarohkuse korral antud kohast lainehari liikuma kas väikese nurga all või pikuti üle (ehk ainehari on pidevalt antud koha peal). Kui taevas läheb pilve, sajab hoovihma, siis on selgem, jälle hoovihm jne, siis sel juhul lähevad pikilained risti üle (või suure nurga all). Lainetus on paremini märgatav tuulise ilmaga. Ka üks rünkpilvede liik on lainetuse järgi saanud nime: Cumuls radiatus.
Lumehoogude kohta. Neid on sügisel ja talvel pea igal aastal ja vahel tervelt kuni 30 päeval (ikkagi tunduvalt vähem kui hoovihmu), peaasi, et veekogu (meri) oleks lahti. Temperatuurierinevus ei pruugi suur olla, isegi alla 10° erinevuse puhul võib sademeid tekkida, ka tugevaid.
Kui rääkida sademete erinemisest, siis lume puhul ei ole need nii järsud ühe pikkusühiku kohta, kui vihma või rahe-tüüpi sademete puhul.