Aitäh, siis ongi nii, et nimedega mingi segane lugu.
NB! Ekstrapoleerimine pole üksnes atmosfääriteaduste meetod ja ei ole see ka kuidagi tõlgendatav eemalt mõõtmisena (viimane on kaugseire).
Ekstrapoleerimine on interpoleerimise erijuht. Mis see on ja milleks?
Ruumiandmete analüüsimisel tuleb sageli lahendada selline ülesanne: kuidas leida, kasutades piiratud hulgas vaatluspunktides saadud väärtusi, uuritava nähtuse väärtusi teistes, tulempunktides, kus vaatlusi pole tehtud. Täpsemalt, me peaksime rääkima otsitavatele väärtustele hinnangute andmisest, võimalikest piirangutest niisugustele hinnangutele, tõenäolistest vigadest ja mis väga oluline – püüdlema vaatluspunktide optimaalse paigutuse poole.
Niisiis, rääkides ilmanäitest (meetodit kasutatakse nii meditsiinis, mitmetes füüüsikaharudes, matemaatikas, bioloogias jm), siis meil on nt mõõdetud teatud kohtades õhutemperatuur ja tahaksime hinnata, milline on õhutemperatuur nende vaatluspunktide vahel (sama saab teha ka teiste ilmaelementidega). Kui me teeme sellise hinnangu, siis see ongi interpoleerimine ehk arvutatakse olemasolevate vaatluspunktide vahele väärtused. Nii on saadud selline kena ülevaatlik värviline kaart:
http://laguja.meteo.net.ee/obs/. Sellise meetodi aluseks on eeldus, et omaduste ruumilisel muutumisel on olemas mingisugune seaduspära, mille konkretiseerimist nimetatakse interpolatsioonimudeli valikuks. Kui mingit seaduspära poleks, siis ei saaks ka sellist hinnangut anda. Muide, antud lingil ei pruugigi olla interpolatsioon füüsikaliselt põhjendatud, eriti kui nt on vaikne ja selge talveöö, mistõttu õhutemperatuur varieerub tõenäoliselt teistsuguste seaduspärasuste järgi, kui seal eeldatud. Samas õhurõhu puhul on selline interpoleerimisviis ilmselt rohkem õigustatud, sest see meteoelement varieerub ruumis palju sujuvamalt (teisalt, kui on soov täpselt modelleerida konvektsiooniga seotud õhurõhuvälja, siis selline jäme ja lihtne lähenemisviis ilmselt ei sobiks).
Teinekord, kui tahetakse rõhutada, et vaadeldakse hinnangute andmist (prognoosimist) väljaspoole vaatlustega kaetud ala, räägitakse ekstrapoleerimisest. Pange tähele, et antud lingil ei ole ekstrapoleerimist kasutatud, vaid kõik hinnangud on antud ainult vaatlustega kaetud ala kohta. Ekstrapoleerimine kui interpoleerimise erijuht on piiratumate võimalustega ja tuleks hoolega kaaluda, kas seda on mõistlik üldse teha. Siiski üheks eelistatumaks võimaluseks on põhjuslikkusele tuginev leviku modelleerimine, nt õhumasside liikumisel (või tuues näidet epidemioloogiast, mingi nakkushaiguse levik ruumis).