meteo.net.ee

Siiski tahaksin öelda, et ErikEsti ennustused on väga detailsed ja põhjalikud. Loomulikult on ilma pikk etteprognoosimine väga raske, eriti veel täpselt. Sageli kohtab prognoose stiilis, et eelolev kuu võib tulla soojem ja sajusem või siis ligilähedaselt normi piires. Säärane jutt on tavapärane paljudele ilmatarkadele ja ka Ilmateenistus ei hiilga sageli oma kuuprognoosides detailsusega, mis on muidugi mõistetav. Pealegi jäävad kõik postitused siia foorumisse alles ning hiljem on erinevalt ajaleheartiklitest mugav üle lugeda ning vaadata, kui hästi täppi läks. Minu poolest võib küll siia enda prognoose panna ja kõik ju kindlasti teavad, et väga suurt täpsust ei maksa loota.

Esialgu oma ennustusega talveks rahul... ainult paistab jah ,et see teine kümnepäevane vahemik ei tule seda natukenegi talvemoodi ilma. Esimese 5-15.dets vahemikku mahtus lumisem aeg. Samas Jaanuari muutma ei kipuks.Endiselt on võimalik ,et Jaanuari teises pooles ehmatab külmaga.
JA RAHULIKKE PÜHI KÕIGILE !

vaatleja38 wrote:Esialgu oma ennustusega talveks rahul... ainult paistab jah ,et see teine kümnepäevane vahemik ei tule seda natukenegi talvemoodi ilma. Esimese 5-15.dets vahemikku mahtus lumisem aeg. Samas Jaanuari muutma ei kipuks.Endiselt on võimalik ,et Jaanuari teises pooles ehmatab külmaga.
JA RAHULIKKE PÜHI KÕIGILE !

Eks lund oli ikka rohkem põhja pool Eestis. Samas Sinu puhul ma nüüd tean, et Sina püüad ennustada ennekõike Põhja-Eesti ilma.

Eelmise ennustusega ei saa rahule jääda. Oli küll tormine sügis aga madalrõhkkondade trajektoor kujunes paraku nii, et meile said osaks soojemad õhumassid ja lumemöllud jäid olemata. Ehk ongi parem, et nii läks. Talv on ametlikult käes, aga temperatuuride järgi seda küll siiski öelda ei saa. NAO indeksit prognoositakse edaspidiseks kergelt positiivseks, kuu keskel langeb korraks kergelt negatiivseks ja kuu lõpus kerkib taas positiivseks. El Nino/ La Nina indeks püsib neutraalsena. Atlandi ookeani temperatuurid on huvitavalt kontrastsed. Kui Kanada rannikuveed on normist tublisti külmemad, siis Euroopa poolel on veetemperatuur veel kergelt normist soojem. Endiselt on natuke normist soojem ka Läänemeri, kus jääkate täielikult puudub.. Päikseaktiivsus on taaskord väike. Veebruaris peaks jällegi olema aktiviseerumist näha. Üldiselt tundub, et tõeline talv on seekord enam Põhja-Ameerika poole peale kaldu. Euroopas pole ootamatut ja kiiret pööret siiski tulnud. Üldiselt tundub, et karm talv jääb sedakorda Euroopas olemata (karmi talve all pean silmas antitsüklonit ja temperatuure alla -30).

Jaanuar 2014:Jaanuari esimeses pooles pole karmi külma ette näha. Temperatuur püsib enamasti paar kraadi üle või alla nulli. Vahel sajab hooti lörtsi. Märkimisväärseid torme pole ette näha. Kuu keskel tekib Atlandil taas küllaltki võimas tsüklon mis taas soojema õhu Eestini kegitab. On tuuline. Puhangud palju üle 20m/sek ei tohiks siiski kerkida. Sajab vihma või lörtsi. Kuu viimastel päevadel ilm külmeneb. Temperatuur langeb - 5 kraadini päeval ja -10ni öösel.
Veebruar 2014: Kui Ameerika talv jätkub külmana siis Atlandi ookeani temperatuurid muutuvad omavahel küllaltki kontrastseteks ja see peaks soodustama aktiivsete tsüklonite teket. Üldiselt peaks kujunema veebruarist rahutu tuisukuu kus pidev tsüklonitevoog liigub enamasti üle lääne-euroopa otse itta. See peaks kaasa tooma kerged miinustemperatuurid ja pikemalt kestvad lumetuisud. Vaevalt jõuab 1 lumetuisk lõppeda kui algab juba teine. Sademeid on mõõdukalt, seega midagi ekstreemset ei oska hetkel nagu ette näha. Kuu keskel on siiski võimalik ka rahulikum ja külmem periood temperatuuridega alla -20 kraadi. Kuu lõpus kerkib temperatuur juba plusspoolele. Sajab vihma või lörtsi.
Märts 2014: Kokkuvõtvalt võib öelda, et üks paras külma ja sooja võitlus. Märts on kontrastne. Kuu algus on kergete plusstemperatuuridega ja enamasti sombune. Sajab lörtsi või vihma. Kuskil 8.-10. märtsi paiku on näha selle talve ehk kõige tõsisemat külmalainet kui selge taeva all langeb temperatuur paiguti isegi -25 kraadini. See paaripäevane külmalaine jääb siiski erandlikuks ja madalrõhkkonnad jätkavad oma tavapärast rühkimist edelast loodesse. Temperatuur tõuseb 5 kraadi kanti. On sombune ja vihmane. Kuu lõpus (22.03 paiku) muutub taevas selgemaks. Ööd on veel küllaltki külmad aga päevasel ajal on päike juba mõnusalt soe ja lumeta maapind avaldab "positiivset" mõju ka õhutemperatuuridele. Võimalikud esimesed 10 kraadised päevad.

Jääkate ei puudu täielikult, Botnia lahe põhjatipus (soome-rootsi rannik) jääpaksus kuni 25 cm. Kui vaadata aastate keskmist siis ei peakski hetkel Eesti rannikul jääkatet olema. (muidugi kes teab kui kvaliteetsed on eesti vaatlusandmed olnud)

Jaanuari koha pealt ma muud ei pakuks aga pigem tuleb su ennustatule vastupidine, ehk siis soe kuualgus ja lõpp, aga kuu keskel on -15 kraadi tulemas. Ennustus ei tugine millelegi, aga et oleks risti vastupidine variant ka kirjas.

Ei olnud ka emhi kuuprognoos detsembri kohta täpne:

Detsember

2.12.2013

Detsembrikuu keskmine õhutemperatuur tuleb normist kõrgem (norm -4,6.. 0,3°C). Ilm on väga muutlik. Atlandilt jätkub tsüklonite kiire liikumine üle Skandinaavia itta. Need mööduvad meist kord põhja, kord lõuna poolt, vahete-vahel suunduvad otse üle Eesti. Seega sajab nii lund lörtsi kui ka vihma. Korduvalt tekib lühiajaline lumikate, mis jälle sulab. Kuu teisel poolel võib tekkida püsiv lumikate, eelkõige just Eesti sisealadel. Olulist, kuid tõenäoliselt lühiajalist, ilma külmenemist on oodata esimese kümnepäevaku lõpul ja uuesti kuu lõpu poole, jõulupühade paiku. Sademeid on normi piires (norm 37…66 mm). Sajab ühtlaselt kuu vältel, vaid pärast 10.detsembrit võib kõrgrõhkkond tugevneda ja 4-5 päevane kuivem periood kujuneda.

Sünoptilise olukorra muutumisel prognoosi täpsustatakse.

Emhi jaanuari väljavaade:
Jaanuar

Kuu keskmine õhutemperatuur on normilähedane või normist kõrgem (norm -2,4…-7,6°C). Sademeid on normi piires või rohkem (norm 28…49 mm).

Jaanuari alguses on tsüklonaalsed protsessid endiselt aktiivsed ja jätkub sooja õhu sissevool. Aeg-ajalt sajab, peamiselt vihma ja lörtsi. Kuu keskpaiku jääme Atlandi tsüklonite ja ida poolt vastumõju avaldavate kõrgrõhkkondade piirialale. Õhutemperatuur aeglaselt langeb ja kohati tekib lumikate. Kuu viimasel kümnepäevakul on oodata ilma järsku külmenemist.

Seekord tuleb siis järsk külmenemine enne kuu keskpaika ja erilise antitsükloniga see esialgu seotud pole, hiljem ilmselt tekib.

vaatleja38 wrote: Jaanuari esimestel päevadel veel talvine ja siis saavad tsüklonid jälle hoo sisse. .

Ära palun isiklikult võta, aga eelmise aasta lõpp ja jaanuari algus annab ikka paljudele vastu näppe. 2010/2011 talv oli vist ka selline, kus üle Eesti panid ennustajad nii metsa kui vähegi võimalik.
Ilma ennustamine/prognoosimine on ikka liialt raske ettevõtmine, kui soovitakse olla enam-vähem täpne.

Eile-täna siis mõnes mõttes lausa soojarekordid.
Eks talv muidugi tuleb, aga õnneks ei saa see enam tulla väga pikk. Eks veebruar annab ehk ühe tõsisema külmalaine, aga loodetavasti mitte enamat.
Sellise talvega on toad soojad ja kütet ei kulu meeletult.

Nagu teises postituses mainisin (24.dets) teist kümnepäevast sooja ei tule. Selle all mõtlesin ka seda ,et Jaanuari esimesed päevad ei tule külmad aga endiselt arvan ,et kuu teine pool tuleb ehmatavalt külm ja eriti Lõuna-eestis
EDIT: Ühtlasi olen oma selle talve ennustuse võtnud omamoodi proovikiviks. Kui Jaanuar,Veebruar mööda täiesti lähevad siis tähendab minu arvates seda ,et üle kahe kuu ette pole võimalik ennustada - ainult pakkuda saab.
EDIT: Lisaksin 14.jaanuari seisuga selle ,et ilmselt üritab nüüd puudujääke tagasi teha ja ei imesta kui Märtsi lõpuks on meri samapalju jääs kui normaalsel talvel. Aina enam tundub olema sarnasusi 2011/12 talvega ainult päeva täpsusega nüüd siiski ka mitte aga üldjoontes - ja ka 2006/07

Järjest rohkem tundub, et juba üle kahe nädala ette enam-vähem täpselt ennustamine on võimatu. Eriti nüüd, kui vaadata, kuidas Ilmateenistus ja NOAA on oma prognoose muutnud. Kõigest nädal tagasi prognoosis viimane üle nelja kraadi normist kõrgemat temperatuuri jaanuariks Lõuna- ja Ida-Eestisse, üsna sarnaselt ka Skandinaaviasse, kus praegu võib näha juba sinist tooni. Päris huvitavaks läheb. Hea, et EMHI esialgne jaanuari prognoos sai ka siia kirja võrdlemiseks.

Kaarel wrote:Jaanuari koha pealt ma muud ei pakuks aga pigem tuleb su ennustatule vastupidine, ehk siis soe kuualgus ja lõpp, aga kuu keskel on -15 kraadi tulemas. Ennustus ei tugine millelegi, aga et oleks risti vastupidine variant ka kirjas.

Üsna sarnane EMHI muudetud prognoosiga:

Ilmateenistus wrote:Kuu keskmine õhutemperatuur on normist veidi kõrgem (norm -2,4…-7,6°C), eelkõige väga soojade ilmade tõttu kuu esimesel kolmandikul. Sademeid on normi piires või rohkem (norm 28…49 mm).
Jaanuari esimesel kolmandikul on tsüklonaalsed protsessid väga aktiivsed ja jätkub sooja õhu sissevool. Aeg-ajalt sajab vihma ja lörtsi.
Kuu teisel kolmandikul kujuneb Norra mere ja Skandinaavia kohale kõrgrõhkkond, mis blokeerib Atlandi tsüklonite edasitungi Põhja-Euroopasse. Läänemere ääres saab valdavaks põhjavool ja märksa külmem õhumass. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb normi lähedale. Kõrgrõhkkonna tugevnemisel jääb sadusid harvemaks ja need tulevad alla lumena.
Stabiilselt külmem periood kestab tõenäoliselt 10 päeva, pole välistatud paar-kolm päeva enamgi. Kuu viimane nädal tuleb eeldatavalt muutlikuma ilmaga. Atlandi kohal aktiivsemaks muutuvad tsüklonid võivad servaga üle Skandinaavia laieneda, Läänemere äärde veidi soojema õhumassi tuua ja mõnepäevase sulaperioodi teha.

Veebruar paistab tulevat veel soojem kui ennustasin aga põhiline miks neid ridu kirjutan on see ,et 99% tõenäosusega on Tartu maratoni ajaks must maa enamuses Eestist. Niipalju siis sellest maratonist.

Nii et vaatleja38 kardab külma märtsi? Ka mina kardan seda. Samas loodan, et üle kolme korra järjest seda ei juhtu ja sel korral tuleb kevad varem, enam-vähem normaalselt.

Jah kardan tõesti ,et päris selle kuu lõpp (ütleme 25-st Veebruarist) ja Märtsi algus teevad jääd veel kõvasti juurde aga samas loodan ka ise ,et Märts tuleks soe. Selle poolt on see ,et enamus kesk-euroopast on lumeta ja praegusel ajal hakkab see lisamõju lisaks Atlandile avaldama.

Lootsin ,et sisemaal on Veebruaris külmem ja ennustuses olin kahe vahel aga otsustasin panna ,et ei tohiks olla probleeme selle maratoniga aga näe vahel ei ole sisemaal külmem ka Veebruaris. Seega liiga optimistlik olin külma ja lume suhtes Lõuna-ida-eestisse lume püsimise suhtes. Aga endiselt kardan ,et Vabariigi aastapäeva paiku algab mingi külmem periood.
EDIT: Huh õnneks vist läheb see teine külmalaine mööda ja viimane kuulõpp tuleb pigem kevadine.Seekord isegi heameel kui ennustus tõesti kuulõpu külma osas mööda läheks.

Praegu jah mudelid näitavad ka külmenemist, aga variandid on leebest külmenemisest kui pakaseni (eriti Euroopa mudel).