meteo.net.ee

Äikeseid võib seoses tsükloniga esineda 23.-24. augustil.
Tuulepuhangud 23. augustil kuni 17-18 m/s ning 24. augusti öösel kuni 13 m/s.

Täpsem tekst EMHI poolt:

EMHI wrote:Neljapäeva (23.08) ööks tuleb Skandinaavia lõunaosast madalrõhkkond Eesti kohale. Sajab vihma, Sadu on kohati tugev, võib äikest olla. Lõunakaare tuul on öö hakul nõrk, pärast keskööd pöördub saartel läände ja tugevneb puhanguti 17 m/s, sisemaal hakkab hommikul edela- ja läänetuul tugevnema. Sooja on 12..16°C. Päeval liigub tsüklon Laadoga taha ja selle järel sajab meil hoovihma. Puhub tugev lääne- ja loodetuul, Liivi lahe ääres ulatuvad puhangud 18 m/s. Sooja on 15..18°C.

Reedel (24.08) kaugeneb tsüklon juba Põhja-Venemaale, kuid selle kauge lääneserv ulatub veel ikka üle Eesti. Öösel sajab kohati hoovihm, päeval on sajuhooge laialdasemalt. Läänekaare tuul nõrgeneb. Sooja on öösel 9..14, päeval 17..18°C.

ESTOFEX on tõmmanud Eesti 15%-se ala sisse:
http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/ ... recast.xml

Edit 13:57 23.08.2012: ESTOFEX on suurema osa Mandri-Eestist tõmmanud level 1 ohuala sisse! Põhja-Eesti ja saared jäävad level 1 ohualast välja ning 15%-se ala sisse.
A level 1 was issued for the Baltic States and north-western Russia mainly for tornadoes.
Täpsemalt: http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/ ... recast.xml

EMHI HOIATUS tänaseks: Täna (23.08.) on Eestis vihmasadu kohati tugev, võib olla äikest. Äikese ajal on tugevate tuulepuhangute oht.

HUvitav kas leedus olevad äikesed jõavad eestisse aluses olid nad saksamaal ?!

Tänane olukord on märkimisväärselt sarnane 6. augustile, kuid soojust on vähem ja äikesed seega vähem ägedad.

Eesti 22.08.2012 14:22
23.08. öösel ja homme päeval on oodata tugevat vihmasadu, kohati äikest. Äikese ajal võib esineda tugevaid tuulepuhanguid

leedus olev äike on arenenud äikesevööndiks http://www.sat24.com/en/scan .

Siin kostus kõmin, aga ma ei tea kas see oli müristamine.
Tundus küll nagu müristamine.

Väga kahtlane see äike ,lööb välku peakohal aga ei mürista.

Hannes wrote:Väga kahtlane see äike ,lööb välku peakohal aga ei mürista.

Kui vihma ka ei saja siis on tegemist vist põuaäiksega. Mis on teadupärast kõige ohtlikum!

Siia jõudis just väga tugev sadu, müristamist pole veel kuulnud.

amarelle wrote:

Hannes wrote:Väga kahtlane see äike ,lööb välku peakohal aga ei mürista.

Kui vihma ka ei saja siis on tegemist vist põuaäiksega. Mis on teadupärast kõige ohtlikum!

Põuaäike ikka ei ole peakohal, pigem horisondil peaks siis olema kauge kuma. Ja kuna see on 100 või rohkema kilomeetri kaugusel tavaliselt, siis ohtlik see küll eriti pole (no seal kuskil kauguses muidugi on, kus see pilv peakohal on, aga seal on ka tegu siis juba tavalise lähiäikesega).

seenno wrote:

amarelle wrote:

Hannes wrote:Väga kahtlane see äike ,lööb välku peakohal aga ei mürista.

Kui vihma ka ei saja siis on tegemist vist põuaäiksega. Mis on teadupärast kõige ohtlikum!

Põuaäike ikka ei ole peakohal, pigem horisondil peaks siis olema kauge kuma. Ja kuna see on 100 või rohkema kilomeetri kaugusel tavaliselt, siis ohtlik see küll eriti pole (no seal kuskil kauguses muidugi on, kus see pilv peakohal on, aga seal on ka tegu siis juba tavalise lähiäikesega).

Mäletan enda lapsepõlvest väga hästi kuidas peakohal välku lõi pea iga 5 sekundi tagant ja kordagi ei müristanud ning vihma ei tulnud tilkagi. Minu mäletamist mööda nimetati seda põuaäikseks. Võibolla on tänapäeval sellel teine nimetus.

Põuäike on äärmisel juhul rahvapärane nimetus kui sedagi. Äikeste klassifikatsioonis sellist nimetust ametlikult pole, sest äikeseid klassifitseeritakse kas tekkepõhjustest ja -tingimustest lähtuvalt või rünksajupilvede organiseerituse alusel.
Kaaluda võiks järgmisi võimalusi: välgud olid ka tegelikult pea kohal, aga nii kõrgel (pilvetippudes), et müristamine ei jõudnud vaatlejani (eeldades, et ollakse praktiliselt müravabas keskkonnas, kuid õues, siseruumides olemine ei loe) või olid need kagemalt lähtunud välkude kuma. Välkude kuma ei ole päris sama, mis välgud ise. Samuti võis olla ka nii, et pea kohale ulatasid eemalt lähtunud välkude harud, olen seda korduvalt näinud, kusjuures siis on müristamine teinekord väga nõrk.
NB! Kõik äikesed annavad sademeid, päris kuiva äikest pole olemas. Iseasi, et võidakse asuda sellise pilveosa all, mis ei anna sademeid või kui annab, siis on see tühine.
Ohtlikkuse kohta nii palju, et kõik äikesed on ohtlikud, sest välgud võivad ju midagi või kedagi tabada ja mida rohkem välke, seda potentsiaalselt ohtlikum (arvestamata jäetud välkude tüüp), samuti sõltub ohtlikus ka äikese kaasnähetest, nagu pagid jmt.

Estofex on tõmmanud peaaegu terve eesti 1 leveli ohuala alla!
Ainult saared ja põhja eesti jäävad sellest alast välja.
Additionaly, severe wind gusts are not ruled out especially when bowing segments can evolve. Convective activity will decay in the evening hours.

ma ise ei näe seda, kuidas Raplaga lood on? Siin oli vahepeal juba ilus päike, nüüd sajab.

amarelle wrote:
Mäletan enda lapsepõlvest väga hästi kuidas peakohal välku lõi pea iga 5 sekundi tagant ja kordagi ei müristanud ning vihma ei tulnud tilkagi. Minu mäletamist mööda nimetati seda põuaäikseks. Võibolla on tänapäeval sellel teine nimetus.

Mina arvan, et küllap see äike siis ikka müristamise kuulmiseks liiga kaugel pidi olema. Näiteks 40-50 km eemal sähvis äike, aga taevast kattis muidu veel mingi üsna ühtlane, aga mitte väga paks pilvekiht. Sellele siis langesid need eemal olevas palju kõrgemas pilves löönud välkude kumad. Siis tõesti tekib efekt, et kogu taeva lööb heledaks ja ainult kogenud vaatleja saab aru, kuspool see kuma tugevam on ja kus see äike siis tegelikult ikka asub.

Aga see, et välk on kohalik, aga tilkagi ei saja, seda ikka tuleb ette, ehkki Eestis harva. USA lääneosas nimetatakse neid LPS (low precipitation storm). Seal on õhk kuiv ja sademed aurustuvad enne maapinnale jõudmist, aga välku lööb ikka. Selline kuiv välk on palju ohtlikum metsa- ja maastikupõlengute tekitaja. Aga loomulikult on seal müristamised-kärgatused ka nagu tavalise äikesega, vaikselt ei saa see kuiv äike toimuda. Eestis nägin 2006 põuasel suvel Türil korra niisugust äikest, kus tõesti pilv oli linna kohal, olid pilv-maa löögid ja tugevad kärgatused, aga praktiliselt ei sadanud (kaugemal sama pilve teiste osade all olid sajutsoonid näha).