meteo.net.ee

Päris huvitav olekes jälle kuulata just teie arvamust, milline võiks selle aasta suvi tulla. Kindlasti ei tasu järgnevaid ennustusi väga tõsiselt võtta.. Aga ennustame ikka nii, et mingi teaduslik seletus oleks asjal olemas nagu sai kokku lepitud eelmises postituses kevade ennustamise kohta. Võite ka muidugi avaldada arvamust meedias või ajakirjanduses olevate ennustuste kohta.

Mina enne suve ei ennusta kui 1.mai ilm on nähtud aga praeguse seisuga on loota sooja suve - võimalik ,et ka väga kuiva aga veel kindel pole. Kui tean 1.mai ilma siis ütlen aga Aprillilumi on üldiselt hea märk suveks olnud.Veel parem oleks kui see lumi nüüd järsku koos vihmaga ära ka sulaks.

Aprill näitab siiski rohkem maid. Ja üldistades on see umbes nii: jahe aprill toob sooja mai ja vastupidi. Kes kartuleid maha panevad, need jälgivad just seda. See on lihtsalt maainimeste tähelepanek.

Miks 1. mai nii oluline on? 1 päev ei näita ju ilmaprotsesse pikemas perspektiivis.

Aga minu sünnikodu piirkonna ilmaga on küll olnud nii ,et 80% juhtudest kui 1.mail on olnud +19 või rohkem on peaaegu alati järgnenud sajune või väga sajune suvi. Teine selline tingimuspärv on tegelikult veel ja see on 16.mai. Tähendab ,et kui 16.mai on soe siis ainult kinnitab 1.mai vihjet või vastupidi.(seaduspära kehtib eriti alates 1980 -datest mil kliimal algas ilmselt mingi uus rütm 1988 alanud soojemate talvedega).Seega veel ei hõiska sooja suve kuigi Aprillilumi on asi mis seda sagedasti lubab.

EDIT 23.04.2012 Täna jüripäev ja esmaspäev seega statistika järgi peaks tuleva äikeserohke suvi. (oma kodukohas loen äikesepäevaks päeva kus kindlalt 2x kuuleb müristamist või 1x kui välk on ka näha) Viimati Jüripäev ja esmaspäev (või reede) 2010,2007,2004,2001,1999,1993,1990, (ettepoole enda andmed äikese kohta puudulikud).Ja ainult 1993 ei olnud minuteada eriline äikeseaasta seega üsna tõenäoline ,et jälle äikeste aasta tuleb.

See on tõesti huvitav seaduspära. Tore, et on vaatlustega see õnnestunud kindlaks teha, eks siis näis, kuidas sel aastal.

vaatleja38 wrote:Aga minu sünnikodu piirkonna ilmaga on küll olnud nii ,et 80% juhtudest kui 1.mail on olnud +19 või rohkem on peaaegu alati järgnenud sajune või väga sajune suvi. Teine selline tingimuspärv on tegelikult veel ja see on 16.mai. Tähendab ,et kui 16.mai on soe siis ainult kinnitab 1.mai vihjet või vastupidi.(seaduspära kehtib eriti alates 1980 -datest mil kliimal algas ilmselt mingi uus rütm 1988 alanud soojemate talvedega).Seega veel ei hõiska sooja suve kuigi Aprillilumi on asi mis seda sagedasti lubab.

EDIT 23.04.2012 Täna jüripäev ja esmaspäev seega statistika järgi peaks tuleva äikeserohke suvi. (oma kodukohas loen äikesepäevaks päeva kus kindlalt 2x kuuleb müristamist või 1x kui välk on ka näha) Viimati Jüripäev ja esmaspäev (või reede) 2010,2007,2004,2001,1999,1993,1990, (ettepoole enda andmed äikese kohta puudulikud).Ja ainult 1993 ei olnud minuteada eriline äikeseaasta seega üsna tõenäoline ,et jälle äikeste aasta tuleb.

Päris huvitav, mul kõhutunne ka ütles, et tuleb äikeserohke suvi.
Offtopic: Huvitav, ehk keegi mäletab, kas 2010 aastal aprillis äikesevõimalus ja müristamist ka oli?

Mul on üles märgitud ,et 30.04.2010 näitas äikseradar Lõuna-eestis välkusi aga ma pole märkinud mis dedektor seda näitas

1. mai öösel oli sisemaal äikest; 27. aprillil täheldati vaid üht äikest Tartumaal.

Ma ei suuda peenikest naeru enam pidada. Viide: http://www.parnupostimees.ee/824500/vih ... us-maikuu/
Oli vist see sama tüüp kes märtsi lõpus ennustas sooja aprilli ja jahedat maikuud...

Isegi kahe nädala pikad prognoosid ei luba seda mida selles artiklis mainitakse aga 1.mai külmal on tõetera sees.

Jüri wrote:1. mai öösel oli sisemaal äikest; 27. aprillil täheldati vaid üht äikest Tartumaal.

Mina muidugi elan Tartu ja Valgamaa piirist ainult 1,5 km Tartu pool, aga tol öösel sähvis ikka päris palju. Võimalik, et see oli lõuna pool, aga ühest sähvatusest Tartumaal rääkida on ikka kahtlane.

Kaarel wrote:Ma ei suuda peenikest naeru enam pidada. Viide: http://www.parnupostimees.ee/824500/vih ... us-maikuu/
Oli vist see sama tüüp kes märtsi lõpus ennustas sooja aprilli ja jahedat maikuud...

Ma ka ei mõista, milleks sellised ennustajad "eetrisse" lastakse.

Nii 1.mai ilm tuli sünnikodus selline +11 kraadine selge ilm. Arvestades seda ja muid tegureid (praeguseks sadanud sajuhulkasi,peipsi järve veetaset,Atlandi temperatuure ja võimalikku algavat El ninot ,päikeseaktiivsust jne.) Peaks suvi tulema suht sarnane 2005 aastale. Ootan üsna kuiva Mai teist poolt ja mõnel päeval võib ka sooja juba üle +25 tulla. Juunis on ilm väga vahelduv - ühel päeval võib ainult +8 olla ja ladistada vihma samas kui paar päeva hiljem võib +30 olla.Juulis kas sama trend jätkub või hakkab põud tõsiselt kõrvetama. Augustis on ilmselt niisked ja äikeserohked ilmad ees- temperatuuri on küll mõõdukamalt (pigem sinna +25 kanti) aga niiskus ajab nii mõnelgi päeval sellised äikesepilved üles ,et hoia alt. Seega jah umbes kaks nädalat on veel ilm jahedavõitu ja igav.

Soebralik wrote:

Jüri wrote:1. mai öösel oli sisemaal äikest; 27. aprillil täheldati vaid üht äikest Tartumaal.

Mina muidugi elan Tartu ja Valgamaa piirist ainult 1,5 km Tartu pool, aga tol öösel sähvis ikka päris palju. Võimalik, et see oli lõuna pool, aga ühest sähvatusest Tartumaal rääkida on ikka kahtlane.

Taaskord tundub, et probleemiks on äikese definitsioon. Välk ei ole sama mis äike. Et segadust vähemalt vähendada, olen koostanud sellise äikese definitsiooni: äike on kompleksne nähtus (süsteem), millele on iseloomulik teatud pilvede areng ja tüübid, sademed, õhuvoolude süsteem, kaasneda võivad pagid, välgud jmt. Seda määratlust tuleks kindlasti täpsustada ja lahti seletada. Segadus tuleneb sellest, et äikest defineeritakse välkude kaudu üksnes selle mugavuse ja lihtsuse tõttu vaatluse seisukohast.
Nüüd vaatluse seisukohast - kui mingi äikeseilm algas näiteks kl 15 ja lõppes kl 18, põhjustades kasvõi sadu välkusid, siis me räägime ikkagi ühest äikesest. Seega, kui 27. aprillil 2010 öeldakse, et Tartumaal oli üks äike, siis pole vähematki viidet selles lauses, kui kaua see kestis, palju oli välkusid, mida see kaasa tõi jne. Sõna "vaid" võib küll viidata, et tegu oli millegi nõrgemaga, ent jällegi ei saa sellest midagi siiski järeldada. Ilmselt oligi tegu lokaalse äikesega, mis oli küllakt intensiivne.

Möödarääkimine võis tuleneda veel sellest, et ei täpsustanud, et lause "1. mai öösel oli sisemaal äikest; 27. aprillil täheldati vaid üht äikest Tartumaal." käib üksnes 2010. a. kohta.