Talvine äike - mis on selgunud?

Postitused tõsistest ilmanähtustest üldiselt
Post Reply
Jüri
Posts: 1017
Joined: Sun Jun 24, 2007 11:26 pm
Location: Tallinn/Tartu
Contact:

Talvine äike - mis on selgunud?

Post by Jüri » Thu Oct 23, 2008 8:22 am

2007/2008. aasta talvel oli väga palju äikest. Äikest oli Eestis umbes 10 päeval, kusjuures laiaulatuslikumalt täheldati nähtust 2. veebruaril. Esimene kindel märge taliäikese kohta oli aga 19. jaanuari õhtul, kui Soome lahel märgati äikest. Äikest oli veel näiteks ka talve lõpetava lumesaju ajal Otepääl märtsi lõpus
Talvine äike on iseloomulik eelkõige soojadele ja tormistele talvedele ning on tegelikult üsna tavaline nähtus, kuid seda pole peaaegu üldse uuritud. Tundub, et äikest on talvel iga kord, kui on suurem sula või torm. Pärast talvist äikest ilm muutub sageli, kuid mitte alati. Sageli kirjeldavad inimesed juhtumeid, kui äikese ajal on lihtsalt sula ilm, kusjuures sademeid ei pruugi olla ja ilm ei muutu, vaid püsib ka edaspidi sama soe.
Tähelepanekud näitavad seda, et talvine äike on väga raskesti märgatav. Vähemalt 90-95% sellistest äikestest jääb tähelepanuta või aetakse millegi muuga sassi. Seetõttu peetakse sellist nähtust talvel sageli üllatuslikuks ja haruldaseks, kuid see pole nii. Tavaliselt ei ole talvise äikese asukohast 2-3 km kaugusel mitte midagi märgata, sest madalad pilved varjavad välgud jm äikesega kaasneva ära. Kui öösel veel märgataksegi, siis enamasti mitte päeval. Talvise äikesega tavaliselt ei kaasne tugevaid tuulepuhanguid, mis võiksid madalad pilved laiali puhuda, või muud suvisele äikesele iseloomulikku.
Sageli peavad inimesed talvist äikest näiteks ilutulestikuks, müristamist aga ei osata seostada äikesega, alles hiljem tekib vahel sisemine tunne: äkki siiski? Äärmiselt harva registreerivad äikest talvel meteojaamad ja -postid (sedagi vaatleja, mitte automaatika). Põhjus on selles, et talvine äike (välgud) on pilvedes, sest ta on enamasti liiga nõrk, et võiksid tekkida tugevad pilv-maa välgud. Mõnikord harva siiski avaldub äike nii tugevalt, et see pälvib näiteks ajakirjanduse tähelepanu (sel aastal juba mainitud 2. veebruar, varasemast 26. jaanuari öösel 1999 Tartu ja Jõgeva piirkonnas)
Põhjuseks on sageli väga madal õhurõhk: madalrõhkkonnas on seega üsna suurtel aladel võrdlemisi tugevalt tõusvad õhumassid. Kui tekib veel näiteks turbulents või mõni muu initsiaator (võimendi tähenduses), ongi talvine äike tekkinud. Ka frondid on suhteliselt levinud talvise äikese põhjusteks, kuid tundub, et ülekaalus on siiski madalast õhurõhust tingitud äike või siis loob see pinnase äikese tekkeks (näit. peaaegu kõik äikesed, mis tekivad Islandil, on just seda tüüpi!). Seega on talvise äikese põhjustajaks pigem suuremastaapsed õhuliikumised, suvel aga võib õhumassiliikumine (näit. tõusev õhuvool) olla ka üsna lokaalne.
Kõik toodud väited on minu tähelepanekud ning uurimuste tulemused. Neid küsimusi ja väiteid on vaja veel põhjalikult uurida ning välja töötada talviste äikeste avastamise süsteem või meetod ning uurida lisaks põhjuseid jpm temaatikaga seonduvat. Talvine äike on oluline seetõttu, et tegemist on äikese piirsituatsiooniga, kuid nähtuste piirjuhtumid annavad ka kõige enam infot.
ilmjainimesed.blogspot.com

Post Reply

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 3 guests