meteo.net.ee

Mida peate keravälgu põhjuseks? Kas keravälk on pigem inimsõbralik või -vaenulik? Huvitavaid linke keravälgu teemal...
Teema on eriti põhjuste osas väga problemaatiline, kuid huvitav oleks ikkagi mõtteid ja arvamusi kuulda.

pole kunagi kokku puutunud seega ei oska komenteerida eriti küll aga sõbral on juhus olnud kus jookseb 1 metsa tukast teise ja vahepeal ka mingi veekogu on ning keravälk lähedalt mööda läheb.

Ühe korra olen näinud, ja seda mitte õues, vaid toas. 1-2 sekundi jooksul ainult oli jälgitav see nähtus, kui niigi kaua. Tuli keravälk seinakontaktist ja põrkas otse pistikupesa vastas olevat ust heleda plaksuga, minust vaid ~0,5m kaugusele. See suutis lõhkuda ka mitu arvuti komponenti, kuna neti juhe oli seinas.

Väga huvitav on kogemusi lugeda. Ehk täpsustate piirkondi, kus neid täheldati?

Minu arvates nagu keravälk ei ole eriti ilmastiku nähtus, see tekkib vbl ainult äikese kaudu kausil juhtmetes vms.

Marek wrote:Minu arvates nagu keravälk ei ole eriti ilmastiku nähtus, see tekkib vbl ainult äikese kaudu kausil juhtmetes vms.

kuskil oli midagi kirjas et keravälk võib tekkida välgukanali kokkuvarisemisel seega ehk ikka on.

Kaarel wrote:

Marek wrote:Minu arvates nagu keravälk ei ole eriti ilmastiku nähtus, see tekkib vbl ainult äikese kaudu kausil juhtmetes vms.

kuskil oli midagi kirjas et keravälk võib tekkida välgukanali kokkuvarisemisel seega ehk ikka on.

Ühes Tehnika Maailmas oli keravälgust pikem artikkel, kunagi otsin üles ehk.

Marek wrote:Minu arvates nagu keravälk ei ole eriti ilmastiku nähtus, see tekkib vbl ainult äikese kaudu kausil juhtmetes vms.

Keravälku on ka väljas nähtud.

Olen samuti keravälgust lugenud kuid näinud pole. Kuskilt suht targast artiklist lugesin mingi aeg tagasi et kõige rohkem näeb keravälku peale äikest või ka äikese enda ajal. Ja kuna tegu on lühikese nähtusega ei panda seda tihti tähele. Seega peale äikest, silmad-kõrvad lahti.

Ise ma keravälku oma silmaga kunagi näinud pole. Viimane teadaolev keravälgujuhtum Laupal oli kurikuulsate 2001. aasta juulitormide ajal, mil seda minu kodust umbes 0,5 km põhja suunas nähti ja seda öisel ajal!
Olen keravälkude kohta lugenud igasuguseid jutte. Nii populaarteaduslikest teostest kui ka ajakirjandusest. Ja jutte keravälkudest on igasuguseid. Ka kurioosseid. Nimelt ühest loodusnähtustest pajatavas raamatus kirjeldati üht tõestisündinud juhtumit kus ühes USA väikelinnas avastas majaperenaine oma külmikust et kõik seal olev on millegipärast ära küpsetatud, kuigi naine teadis täpselt et oli külmikusse pannud toored toiduained. Hilisemal juurdlemisel selgus tõde. Nimelt oli keravälk külmikut külastanud ja selle sisu veidi praadinud. Külmikule endale ei teinud keravälk aga mitte mingisugust kahju.
Keravälgu käitumine on ettearvamatu. Vahel liigub ta rahumeelselt ja kaob märkamatult, ilma mingit kahju tegemata. Teinekord käituvad need agressiivselt ja võivad koguni plahvatada, tekitades nii suuri purustusi, tulekahjusid ja ka inimohvreid.
Samas kas igat keravälgujuhtumit saabki pidada keravälguks. Eriti just selliseid, mis toimuvad elektriliinide (eriti aga kõrgepingeliinide) läheduses. Mõni "keravälk" võib olla hoopis liinirikkest tekkinud elektrikaar, mille äike vallandas. Elektrikaared on tänu oma eredusele ja akustilistele efektidele vägagi sarnased keravälkudele. Muidugi ei saa kunagi kindel olla et tegemist on siiski keravälguga. Vahel toimuvad taolised protsesid lihtsalt nii kiirelt et inimene ei suuda olukorda piisavalt selgelt fikseerida ja sellistes olukordades võib mängu tulla inimese alateadvus ja fantaasia, nende tulemusel võib vahel igast valgusesähvatusest keravälk sündida. Palju oleneb seejuures just inimesest endast, tema meeleolust, vaimsest seisundist, haritusest jms. Sellele võivad aga oma mõju anda veel ka keskkonnatingimused (pimedus, valgusobjekti varjavad puuoksad vms, peegeldused)
Keravälgu tekkemehhanism on siiani mõistatus. On pakutud erinevaid hüpoteese kuid midagi paikapidavat pole seni leitud.
Igal juhul pakub keravälgu saladus veel tulevikuski mõtlemisainet, seni jääb see nähtus aga salapäraseks, ootamatuks ja hirmutavaks loodusnähtuseks.

Nagu lugenud olen, seostatakse keravälku joonvälgu löögiga. Kusjuures arvatakse, et mitte igasugune joonvälk ei tekita keravälku. Nende ilmumist seostatakse võimsate + laenguga pilv-maa välkudega. + laenguga on keskeltläbi 5-10% kõigist pilv-maa välkudest. Enam lööb plussvälke lagunemisstaadiumisse jõudvates või juba jõudnud pilveelementides. Need liiguvad äikesesüsteemides tagaosas, seepärast nähakse ka keravälku kõige sagedamini siis, kui äike on just lõppemas. Keravälgu ilmumisele peaks tüüpilselt eelnema lähedane välgulöök ja korralik piksekärgatus.

Kuigi otseselt pole keegi suutnud tõestada keravälkude seost joonvälkudega, millel plusslaeng, on sellised joonvälgud siiski väga huvitavad. Nad on võimsamad ja pikemad kui tavalised joonvälgud. + laenguga pilv-maa välgud tekitavad ka elfe ja spraite, ehk elektrinähtusi äikesetormidest kõrgemal, 25 - 100 km kõrgusel. Seda on otseselt tõestatud videote ja radarite abil, et enne hetk enne elfide või spraitide ilmumist sähvatab tormisüsteemis + laenguga pilv-maa välk.