Temperatuurid maailma eri paigus.

Postitused temperatuuri teemal
Post Reply
Soebralik
Posts: 328
Joined: Sat Mar 01, 2008 10:07 pm
Location: Laguja

Temperatuurid maailma eri paigus.

Post by Soebralik »

Põhjapoolkera külmapooluseks ennast pidavas Tomtoris (Oimjakon) hetkel -56 ning tegelikul külmapoolusel on siis täna öösel -58. Kusjuures sealkandis algab külmapüha -52-st ja sedagi algklasside puhul Külmapüha puhul lapsed mängivad õues. :D
Soebralik
Posts: 328
Joined: Sat Mar 01, 2008 10:07 pm
Location: Laguja

Re: Temperatuurid maailma eri paigus.

Post by Soebralik »

Antarktika uurimisjaamas Vostokis aga suvised -46 ...
Jüri
Posts: 1017
Joined: Sun Jun 24, 2007 11:26 pm
Location: Tallinn/Tartu
Contact:

Post by Jüri »

Siin peaks vist veidi selgitama. Esmapilgul tundub, et Oimjakon peaks olema ikka põhjapoolkera külmapooluseks, mitte Tomtor. Kui wikit vaadata, siis paistab erinevus silma: http://en.wikipedia.org/wiki/Oymyakon versus http://en.wikipedia.org/wiki/Tomtor. Üks Tomtori-nimeline asula on küll Oimjakoni lähedal: http://en.wikipedia.org/wiki/Tomtor,_Oy ... a_Republic.
Võib-olla on siis nii, et Oimjakonis on põhjapoolkera külmapoolus konkreetse üksikmõõtmise järgi (−67,7°C, ilmselt leiab ka teisi arve), aga Tomtoris kuu keskmise õhutemperatuuri järgi. Kes oskab täpsemalt öelda, miks figureerib kaks erinevat kohta (sünonüümid need ju ei tohiks olla) külmapooluse kohale või üldse, mis teema sellega on, paluks selgitada.

Pikaajalisi keskmisi ja kõrvalekaldeid on hea siit vaadata: http://cci-reanalyzer.org/DailySummary/index_ds.php (NB! Seda kaarti saab pöörata)
ilmjainimesed.blogspot.com
Soebralik
Posts: 328
Joined: Sat Mar 01, 2008 10:07 pm
Location: Laguja

Re: Temperatuurid maailma eri paigus.

Post by Soebralik »

Oimjakon ja Tomtor on põhimõtteliselt üks ja seesama koht. Kui otsida temperatuure ühest või teisest, siis mõeldakse selle all ikka üht ja sama ilmajaama, mis asub Tomtori lennujaamas.
Suure tõenäosausega on põhjapoolkera külmapoolus siiski Verhojansk, kuigi nad omavahel kemplevad. Nimelt Oimjakonis on madalaim mõõdetud temperatuur -71,2, aga see saadi eemalt mõõtes. Verhojanski absoluutne miinimum on -67,8. Lihtsalt unustasin esimeses postituses nime Verhojansk kirja panemata.
Jüri
Posts: 1017
Joined: Sun Jun 24, 2007 11:26 pm
Location: Tallinn/Tartu
Contact:

Post by Jüri »

Aitäh, alguses tunduski see segane, sest kus seda küsimust on analüüsitud või rekorditest juttu, nagu http://docs.lib.noaa.gov/rescue/mwr/086 ... 1-0006.pdf, http://wmo.asu.edu/northern-hemisphere- ... emperature või http://www.mherrera.org/temp.htm, siis Tomtori ei ole mainitud üheski nendes. Minu meelest on see küll üsna kahetsusväärne, et isegi põhjalikemas kohtades pole Tomtorist juttugi, sest see asub Oimjakonist ikkagi vähemalt 30 km kaugusel, kui seda uskuda: http://en.wikipedia.org/wiki/Oymyakon (iseasi, kas lennujaam on samas kohas või mitte). Ka kirjutatakse nendes allikates ilmajaamadest valesti, sest räägitakse Oimjakoni (!) ilmajaamast, kuigi tegelikult asub see siis hulk maad eemal Tomtori lennujaamas. Või keda siis peab uskuma ja miks?
Mida muidu see eemalt mõõtmine tähendab? Kas kaugseiret mõeldud?

Kuna teema on huvitav, siis tahaks süveneda ja veidi aru saada, kus, mis ja kuidas.
ilmjainimesed.blogspot.com
Soebralik
Posts: 328
Joined: Sat Mar 01, 2008 10:07 pm
Location: Laguja

Re:

Post by Soebralik »

Jüri wrote: Mida muidu see eemalt mõõtmine tähendab? Kas kaugseiret mõeldud?

Kuna teema on huvitav, siis tahaks süveneda ja veidi aru saada, kus, mis ja kuidas.

Ekstrapoleerimise teel. Kuidas seda omal ajal tehti, ma ei tea. Aga ehk selle sõna kaudu oskad paremini midagi otsida ja ka leida.
http://et.wikipedia.org/wiki/Oimjakon

Mis puudutab väljendit Tomtor, siis polegi ma seda täielikult mõistnud. Selleks vaja keelt paremini mõista.
Kui aga öeldakse, et Tomtoris oli nii ja nii palju külma, siis mõeldakse Oimjakoni ja ka vastupidi.

Vostokis, Antarktikas on siis praegu suvised -47.
Soebralik
Posts: 328
Joined: Sat Mar 01, 2008 10:07 pm
Location: Laguja

Re: Temperatuurid maailma eri paigus.

Post by Soebralik »

Sellelt aadressilt võid ka saada infot, mis jama selle nimedega seal on. Ja leiad ka sõna: ekstrapoleerimine.
Tore oleks kui mõni ilmateadlane oskaks selle meetodi ära seletada.
Jüri
Posts: 1017
Joined: Sun Jun 24, 2007 11:26 pm
Location: Tallinn/Tartu
Contact:

Post by Jüri »

Aitäh, siis ongi nii, et nimedega mingi segane lugu.
NB! Ekstrapoleerimine pole üksnes atmosfääriteaduste meetod ja ei ole see ka kuidagi tõlgendatav eemalt mõõtmisena (viimane on kaugseire). Ekstrapoleerimine on interpoleerimise erijuht. Mis see on ja milleks?
Ruumiandmete analüüsimisel tuleb sageli lahendada selline ülesanne: kuidas leida, kasutades piiratud hulgas vaatluspunktides saadud väärtusi, uuritava nähtuse väärtusi teistes, tulempunktides, kus vaatlusi pole tehtud. Täpsemalt, me peaksime rääkima otsitavatele väärtustele hinnangute andmisest, võimalikest piirangutest niisugustele hinnangutele, tõenäolistest vigadest ja mis väga oluline – püüdlema vaatluspunktide optimaalse paigutuse poole.
Niisiis, rääkides ilmanäitest (meetodit kasutatakse nii meditsiinis, mitmetes füüüsikaharudes, matemaatikas, bioloogias jm), siis meil on nt mõõdetud teatud kohtades õhutemperatuur ja tahaksime hinnata, milline on õhutemperatuur nende vaatluspunktide vahel (sama saab teha ka teiste ilmaelementidega). Kui me teeme sellise hinnangu, siis see ongi interpoleerimine ehk arvutatakse olemasolevate vaatluspunktide vahele väärtused. Nii on saadud selline kena ülevaatlik värviline kaart: http://laguja.meteo.net.ee/obs/. Sellise meetodi aluseks on eeldus, et omaduste ruumilisel muutumisel on olemas mingisugune seaduspära, mille konkretiseerimist nimetatakse interpolatsioonimudeli valikuks. Kui mingit seaduspära poleks, siis ei saaks ka sellist hinnangut anda. Muide, antud lingil ei pruugigi olla interpolatsioon füüsikaliselt põhjendatud, eriti kui nt on vaikne ja selge talveöö, mistõttu õhutemperatuur varieerub tõenäoliselt teistsuguste seaduspärasuste järgi, kui seal eeldatud. Samas õhurõhu puhul on selline interpoleerimisviis ilmselt rohkem õigustatud, sest see meteoelement varieerub ruumis palju sujuvamalt (teisalt, kui on soov täpselt modelleerida konvektsiooniga seotud õhurõhuvälja, siis selline jäme ja lihtne lähenemisviis ilmselt ei sobiks).
Teinekord, kui tahetakse rõhutada, et vaadeldakse hinnangute andmist (prognoosimist) väljaspoole vaatlustega kaetud ala, räägitakse ekstrapoleerimisest. Pange tähele, et antud lingil ei ole ekstrapoleerimist kasutatud, vaid kõik hinnangud on antud ainult vaatlustega kaetud ala kohta. Ekstrapoleerimine kui interpoleerimise erijuht on piiratumate võimalustega ja tuleks hoolega kaaluda, kas seda on mõistlik üldse teha. Siiski üheks eelistatumaks võimaluseks on põhjuslikkusele tuginev leviku modelleerimine, nt õhumasside liikumisel (või tuues näidet epidemioloogiast, mingi nakkushaiguse levik ruumis).
ilmjainimesed.blogspot.com
Post Reply